miércoles, 6 de abril de 2011

K wíinkilil

Juntúul maake’ k’a’abet u k’aj óoltik u wíinkilil
To’one’ yaanto’on junp’éel  pool,  ka’ap’éel ich, junp’éel ni,  ka’ap’eel xikin, junp’eel chi’ yéetel ya’abach koj.  Ak  chie’  u tia’al ik t’aan, ik k’aay  yéetel ik jaanal.
Yaanxanto’on ik  k’ab yéetel u yaal ik k’ab. Lelo’oba’ u tia’al ik meyaj.
Yaan xan to’on ik óok, ik t’oon, yéetel u múuk’ ik óok. Lelo’oba’ u tia’al ik xíimbal, áalkab yéetel óoko’t.
Beeyxane’ yaan ik ts’o’omel u tia’al ik tuukul yéetel ik ilik ba'ax uts yéetel ba’ax k’aas.

Núuk le k’aat chio’oba’
1.   Jayp’éel ik ich?

2.   Jayp’eel iK chi’?

3.   Jayp’éel ik xikin?

4.   Jayp’éel ik chi’?

5.   Jayp’éel ik koj?

6.   Ba’ax u tia’al ik chi’?

7.   Jayp’éel ik k’ab?

8.   Ba’ax u tia’al ik k’ab?

9.   Jayp’éel ik óok?

10. Ba’ax u tia’al ik óok?

11. Ba’ax u tia’al ik ts’o’omel?

Chan xook ich presente simple


I.              Xook le chan xooka’ yéetel núuk le k'aatchi'obo'.


Teene’ in k’aabae’  X Gabriela, chen ba’ale’ X Gabi in t’aanal. Teene’ yaanten 39 ja’abo’ob. Ti’ kajakbalen Carrilloe’. Teene’ ts’oka’an in beel. Sáansamal kin biin koonol Panuchos yéetel salbutes te’ k’íiwiko’. Ken tso’ojke’ kin suut tin wotoch. Uts tin wich in k’aay yéetel in wóok’ot.  Teene’ ka’atúul in mejen paalal ku xooko’ob te’ kindero’. Juntuule’ u k’aabe’  x Paloma yéetel u laak’e’ u k’aabae’ X Julieta.

1.    Bix u k’aaba’ le xch’uupalo’?


2.    Jay p’éel ja’abo’ob yaanti'?


3.    Ba’ax ku meentik sáansamal?




martes, 5 de abril de 2011

Pronombres en maya


PRONOMBRES INDEPENDIENTES O ENFÁTICOS. Aparecen solos sin estar dentro de ninguna oración o enfatizan a un SUJETO o a un OBJETO
PRONOMBRES DEPENDIENTES. No pueden aparecer solos , siempre están dentro de alguna oración y se emplean para marcar el sujeto .
PRONOMBRES SUFIJADOS. Pueden funcionar como objeto o como sujeto de una oración, aunque la mayoría de las veces juegan el papel de objetos
TEEN
-In
-In (w-)
-en
TEECH
-a
-a   (w- )
-ech
LETI’
-u
-u (y-)
Ij/-
TO’ON
-k
-k (k) -o’on
-o’on
TE’EX
-a –e’ex
-a (w) -e’ex
-e’ex
LETI’OB
U –o’ob
-u (y) -o’ob
-o’ob






















Del libro "Verbos del maya yucateco actual" publicado en  el 2006 por Fidencio Briceño Chel

lunes, 4 de abril de 2011

Ich maaya t'aan

Xook le chan tsikbala'


A: Tu’ux ka biin?
B: Tin biin tin wotoch
A: Ma’ in k’aj óol a wotochi’
B: Ko’ox a jaan k’aj óolte
A: Ko’ox túun, chen ba’ale’  ma’atan in xaantal


Te’ otocho’

B: óoken, je’el le kisi’cheo’, jaan kulen
A: Jach jats’ uts a wotoch, jach síis óol
B: Jaaj, tuméen xa’anil naj. Waye’ chen kantulo’on kajliko’on. Te’ taankabo’ yaan ak áalak’i’. Yaanto’on  k’éek’en, kaax, úulum, t’u’ul, mejen kaax, peek’o’ob, miiso’ob, ya’abach ba’alche’ob.
A: Jaaj, ki’imak in wóol tuméen yaantech ya’abach ba’alche’ob, ts’o’ole’ leti’ ka kíinsik u tia’al a jaantej, masima’?
B: Jach beyo’. Te’ k’oobeno’ ti’ kak jaanli’, yéetel wey kik weenle’.
A: Ki’imak in wóol tuméen nojoch a najil. Le teno’ ma’ jach nojochi’. In wa’alike’ in wáalak’o’obe’ táan u yóok’olo’ob, táan in biin.
B: Ma’alob túun, xi’iktech utsi.
A: Ma’alob, tu jeel k’iin.